Koos Jana Peäskega mänginud Peeter Priks (Peeter Sarapuu, TMKK) võitis konkursi Grand Prix ja usutavasti innustas kõiki väiksemaid.
0 Comments
Patrick mängib Weissenborni kahte esimest pala ja Bergmanni variatsioone saksa jõululauludele14/3/2015 Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2015" Tartus, kus esimeses vanuserühmas ainult minu kolm õpilast olidki, hindas väärikas žüriiPatricku mängu samuti teise koha vääriliseks. Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2015" Tartus, kus esimeses vanuserühmas ainult minu kolm õpilast olidki, hindas väärikas žürii Hansu mängu teise koha vääriliseks. Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2015" Tartus, kus esimeses vanuserühmas ainult minu kolm õpilast olidki, hindas väärikas žürii Anna-Sofie mängu esikoha vääriliseks. Peale muusikapäeva (1. oktoober) esinemisi hakkasime Oliveriga õppima Galliardi teise sonaadi esimest osa. Peale mõnenädalast tööd tõdesime, et dünaamikamuutuseid senise huulte asendiga soovitud kujul mängida ei saa ja süvenesime süsteemsesse töösse pikkade nootide, hingamise ja huultega. Vahetult enne jõule oli pikkade nootide najalt positiivne tulemus käes, huuled hoidsid ümber trosti nii, et pane või pilt õpikusse. Et Galliardi olime pikalt teistsuguste huultega mängida proovinud, otsustasin esimese hooga võtta lihtsama ja igavama ülesande, kuid tehnilises mõttes väga kasulikud Weissenborni 5 pala. Kuna muusikaliselt see teos just teab mis šedööver ei ole, siis päris enne valmimist, kui tooni tugevuse muutmine hakkas ka mingit muusikalist sisu omama, võtsime lisaks juurde Bachi menuetilaadse prelüüdi Hilling ja Bergmanni esimesest kogust. Et baroki maneerlik mängulaad seni Oliverist täiesti puutumata mööda oli läinud, siis nägime algul kurja vaeva. Tõttöelda olin alla andmas, tõdesin kurvastusega, et nüüd on käes koht, kust ilma fraasi mängides ette näitamata edasi ei pääse ja leppisin Oliverile kokku tunni Peetri juures. Enne kokkulepitud aja saabumist aga loksus fraas kuidagi iseenesest paika ja Peetri abiga tegime hoopis järgmise sammu edasi laulvuse suunas. Et esinemistesse oli jäänud pikem paus, segas kontserdil esitust ootamatult tekkinud närv. Ikkagi hindasin tulemuse positiivseks, kui noodist mäng välja arvata. Patrick õppis välkkiirelt ära järgmised kaks lugu ja esines nendega Nõmme kooli avalikul kontserdil. Hans mängib TMM-is R. Rodgersi "My favorite things" Rootslaste kultusmultikale Toots Thielemansi poolt kirjutatud tunnusmuusika "Dunderklumpen" kolme fagotiga TMM-is. See on üks rootsi helilooja Bellmani lugu, mille pikemast peakirjast suutsin tõlkida vaid: "Kellad" Käisime esinemas Teatri- ja Muusikamuuseumis. Kahel järjestikusel päeval oli mõlemal kaks kontserti. Olid pikad päevad ja lapsed pidasid tublisti vastu. Eks siit blogistki on ju näha, et videokaamerat mulle meeldib kasutada. Soovides seda nüüd varsti rakendada mitte enam ainult oma õpilastega, vaid ka koolijuhina veidi laiemalt, hakkas silma TÜ kursus (Kadri Ugur), kus lubati mh lahti rääkida videosalvestuste koolis kasutamisega seonduvad juriidilised ja eetilised piirid. Juriidilised piirid, nagu selgus, on äärmiselt ähmased. Seadusloome ilmselgelt ei jõua siin tegelikule elule järele või vähemalt pole ükski reegel piisavalt selge ja ühemõtteline.
Ühes teemaderivi otsas on inimese informatsioonilise enesemääramise õigus, mille alusel meil kõigil on õigus valida, millisest uudiste saatest me oma maailmapildi kujundame. Informatsioonilse enesemääramise õigust täpselt järgides peaks andma ka kooliõpilasele õiguse valida, kas ta soovib hankida oma eluks vajaliku informatsiooni õpetajalt koolis või onult poe taga. Selles kontekstis ju absurd? Aga kui õpilane on (ka ainult tema enda arvateski) ebaõnnestunud esinemisest trauma saanud ja ei soovi seda traumat, videost üle vaadates ja analüüsides, mida tema õpetaja kannatlikult soovitab, ikka ja jälle uuesti läbi elada - siis täpselt sama juriidiline case polegi enam nii väga absurd. Teemaderivi teises otsas on tõdemus, et enda mälu tugevdamiseks, ainult enda jaoks on lubatud salvestada mida, millal ja kuidas iganes - ja samas me ju kõik teame, et kaameraga staaride kontsertidele ei lubata. Keeldu aktsepteeritakse küll põhjenduse kaudu, et salvestaja väidet vaid enda tarbeks salvestamisest ei usaldata ja kuna staaridel on tõesti mängus suured majandushuvid, siis peetakse sellist usaldamatust keeldu õigustavaks asjaoluks. Kuni salvestaja suudab tagada, et salvestatu ka kogemata või kellegi kolmanda tegevusest tulenevalt n-ö hulkuma ei lähe, kogu vastutus on nimelt salvestajal, siis ei pea salvestamisest ka kedagi informeerima. Tunnis salvestamine jääb nende mitmeplaaniliste äärmuste vahele, mingites kontekstides pole ka kattumised võimatud. Näiteks on õpetajal võimalik vähe midagi ette võtta, kui ta märkab õpilast tundi salvestavat. Salvestuse võimaliku kasutusotstarbe kohta küsida muidugi võib alati, ning üldinimlikud suhted määravad tavaelus ka reeglina juriidikast enam. Juriidilisi piire on sellele vaatamata kasulik tunda. Kui õpetaja ise soovib tundi salvestada, on kuldreegel, et salvestuse edasiseks laiemaks kasutamiseks tuleks võtta kirjalik luba nii lapsevanemalt kui lapselt ja soovitavalt esitada neile kirjalikult ka põhjendus, milleks salvestust kasutatakse, kaua ja kuidas säilitatakse, ning kellel on salvestusele juurdepääs. Muusikute puhul mängib olulist rolli põhimõte, et mille asjaosalised on ise avalikuks teinud, on avalikult levitatavad ka teistele. Seega avaliku õpilaskontserdi salvestuse levitamisele juriidilisi piiranguid ei ole, jäävad vaid eetilised à la, kas ikka on põhjust tiražeerida kellegi ebaõnnestumist. Sellised olid meie tarvis visandatud juriidilsed piirid või vähemalt see, mis mulle visandatust meelde jäi. Juriidika moodustas kogu kursusest ainult väikse osa, eelkõige töötasime põhjustega, milleks üldse ja kuidas salvestada või salvestust kasutada. Selle kordan enda jaoks kirjalikult üle kunagi edaspidi. |
Tarmo VelmetOlen endine elukutseline pillimees, fagotist, nüüdseks peamiselt õpetaja ja koolijuht. Õpetan fagotti Nõmme muusikakoolis, Tallinna G. Otsa nim muusikakoolis ja Kose muusikakoolis, ühtlasi olen viimases neist ka direktor. On hämmastav, kui erineva nurga alt avanevad mulle mu oma tegemised neid teistele nähtavaks muutes. Siia on, eelkõige mulle endale kõrvaltvaatajana hindamiseks, alates 2014. aasta sügisest koondatud paljud minu õpilaste esinemiste salvestused ja üht-teist muudki huvitavat. Vanad postitused
October 2018
Categories |