Kose muusikakoolis esimest aastat fagotti õppiva Robert Naelaga kinnistame eelmisel poolaastal omandatud elementaarseid mänguvõtteid, julget puhumist ja esinemist. Igapäevasest tööst hakkab Robertil vist tekkima väike väsimus, millest hoolimata saab esinemist lugeda täielikuks õnnestumiseks. Mis pidi olema peast mängitud, oli hästi peas, põhiosa muusikast kõlas hästi, ainult mõnede nootide lõpud jäid toeta. Meid viimastel tundidel kimbutanud liiga kõrge tendentsiga häälestust (pinges kurk) on kuulda vaid väikse oktavi a puhul. Ühtlasi jäi kaamerasse ka õpikunäide doktorklapi kasutamise põhjustest - umbes poolte g-de puhul jäi klapp kasutamata ja g vastavalt ka kohe kõrgeks. Aga Robert kinnitas, et ta kuuleb nüüd erinevust ja vastavalt edaspidi ei eksi. Vahva poiss!
0 Comments
Leave a Reply. |
Tarmo VelmetOlen endine elukutseline pillimees, fagotist, nüüdseks peamiselt õpetaja ja koolijuht. Õpetan fagotti Nõmme muusikakoolis, Tallinna G. Otsa nim muusikakoolis ja Kose muusikakoolis, ühtlasi olen viimases neist ka direktor. On hämmastav, kui erineva nurga alt avanevad mulle mu oma tegemised neid teistele nähtavaks muutes. Siia on, eelkõige mulle endale kõrvaltvaatajana hindamiseks, alates 2014. aasta sügisest koondatud paljud minu õpilaste esinemiste salvestused ja üht-teist muudki huvitavat. Vanad postitused
October 2018
Categories |